esmaspäev, 9. november 2009
Vesi, ainevahetus, toidu energeetiline väärtus
Vesi on värvuseta, lõhnata, maitseta vedelik, üks levinumaid ühendeid Maal.
Organism saab vett joogiveest ja toidust. Puu- ja köögiviljades on 70-95% vett, kalas 65-80%, lihas 40-75%, piimas 87% jne. Vesi eraldub organismist higi, uriini ja hingeõhuga. Saadava ja väljastatava vee hulk peab olema tasakaalus.
Tänapäeval peetakse normaalseks veetarbimiseks päevas 28-40 ml 1 kg kehamassi kohta. 70 kg inimene vajab 2-2,8 l vett.
Veevajadus sõltub tervislikust seisundist, töö iseloomust, vanusest, kliimast jne. Vesi ei sisalda energiat ja leevendab näljatunnet.
Vesi täidab organismis tähtsaid ülesandeid:
• Vesi on universaalne lahusti, milles toimub toitainete lahustumine, nende transport, omastamine e. seedimine, imendumine, struktuuride uuenemine, jääkainete väljutamine.
• Aitab moodustada uusi kehaomaseid aineid ja struktuure.
• Loob tingimused teiste protsesside toimimiseks organismis ja säilitab normaalse pH taseme.
• Säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusrežiimi (higistamine ja ülekuumenemine).
Toitainete energiasisaldus
Toidu energeetiline väärtus ja toiteväärtus on kaks erinevat asja!
Toidu energeetilist väärtust mõõdetakse kcal, st mõõdetakse soojuse hulka, mis antud toidu seedimisel vabaneb.
1 g süsivesikuid annab 4,1 kcal
1 g valke annab 4,1 kcal
1 g lipiide annab 9,3 kcal
1 g etanooli annab 7,1 kcal
vitamiinid ja mineraalained energiat ei anna
Põhiliseks energiaallikateks toidus on süsivesikud ja lipiidid.
Toiteväärtus seisneb toidu koostise vastavuses organismi füsioloogiliste vajadustega. Täisväärtuslik toit peab sisaldama piisavalt makro- ja mikroelemente, vitamiine, valke jne. Kõrge energiasisaldusega toit ei pruugi olla täisväärtuslik ja vastupidi, täisväärtuslik toit ei pruugi olla kõrge energeetilise väärtusega.
Kehamassi indeks KMI = kehakaal (kg) : (pikkus (m) x pikkus (m) )
Alla 20 alakaal
20-25 normaalkaal
25-30 kerge ülekaal
30-35 mõõdukas ülekaal
Põhiainevahetus ja energiavajadus tegevuseks
Seda minimaalset energiahulka, mis inimestel kulub rahulolekus (lamades, puhates) kudede ainevahetuseks, hingamiseks, südame ja näärmete tööks, nimetatakse põhiainevahetuseks (PAV).
PAV-iks kuluv energia sõltub east, soost, kehaehitusest, organismi üldisest füüsilisest seisundist. Meestel on see 10% suurem kui naistel. Teiste faktorite kõrval mõjutab PAV-I toidu hulk ja koostis, näiteks nälgimise ja kaalu tugeva langemise korral väheneb see 16% - organism lülitub säästurežiimile.
Inimese ööpäevane energiatarve võrdub:
E = PAV (põhiainevahetus) + EVT (energiatarve tegevusteks)
Olenevalt kehlisest koormusest jagatakse tööalad 5 rühma.
Väga väikese kehalise koormusega – 1,4 x PAV, väga vähe liikuva inimese töö, kes viibib ruumis.
Väikese kehalise koormusega – meestel 1,6 x PAV, naistel 1,5 x PAV, vähe liikuva tööga inimesed
Keskmise kehalise koormusega – 1,8 x PAV
Kõrge kehalise koormusega – 2,0 x PAV
Väga kõrge kehalise koormusega – 2,2 x PAV
Meeste energiavajadus on suurim 19-30 eluaastani, naistel 15-18, vanuse kasvades energiavajadus väheneb.
II kontrolltöö küsimused
1. Puljongite toorained
2. Milliseid maitseköögivilju kasutatakse puljongi valmistamisel
3. Missuguses vahekorras maitseköögivilju puljongisse arvestada? (näit. 400 g maitseköögivilja puhul)
4. Maitseköögiviljade ettevalmistamine puljongiks.
5. Muud toorained puljongi keetmisel.
6. Maitseainete ja vürtside kasutamine puljongite keetmisel.
7. Toorainete proportsioonid puljongite valmistamisel.
8. Köögiviljapuljongi valmistamine (toorained, valmistamine, kasutamine)
9. Heleda puljongi valmistamine (toorained, valmistamine, kasutamine)
10. Pruuni puljongi valmistamine (toorained, valmistamine, kasutamine)
11. Kalapuljongi valmistamine (toorained, valmistamine, kasutamine)
12. Konsentreeritud puljongite valmistamine.
13. Lisandid, mida serveeritakse puljongi kõrvale.
14. Lisandid, mida serveeritakse puljongi sees.
15. Vitamiinide funktsioonid organismis.
16. Rasvas lahustuvad vitamiinid (allikad, toime organismis)
17. Vees lahustuvad vitamiinid (allikad, toime organismis)
18. Vees lahustuvate vitamiinide säilimine külm- ja kuumtöötlemisel.
19. Miks ei ole hea hoida köögivilja tükeldatult ja puhastatult vees?
20. Millised tegurid põhjustavad C-vitamiini lagunemist toidu valmistamisel?
21. Miks tekib munade keetmisel mõnikord sinine värvus? Kuidas seda vältida?
22. Kuidas säilib punapeedi värvus keetmisel paremini?
23. Milline on 70 kg inimese normaalne veetarbimine päevas?
24. Millest sõltub inimese päevane veevajadus?
25. Milliseid ülesandeid vesi organismis täidab (4 ülesannet)?
26. Toitainete energiasisaldus.
27. Toidu toiteväärtus ja energiasisaldus.
28. Kehamassi indeks.
29. Milline kehamassi indeks näitab normaalset kaalu?
30. Arvuta oma kehamassi indeks.
31. PAV – põhiainevahetuse mõiste.
32. Millest sõltub PAV?
33. Inimese ööpäevane energiatarve E.
34. 5 erinevat energiatarbe rühma.
35. Mida mõõdetakse kalorites?
36. Kui toit sisaldab 60 g valku, 140 g rasvu ja 120 g süsivesikuid, siis kui palju energiat see toit sisaldab?
reede, 6. november 2009
Magustoidud
0,5 l jõhvikaid
1, 5 l vett
3,5 dl suhkrut
3 spl kartulitärklist**
1 dl külma vett
Lase jõhvikad koos veega keema ja keeda u 7 minutit. Selle ajaga marjad pehmenevad. Kurna läbi sõela nii, et jõhvikad jäävad sõelale. Vala vedelik potti tagasi ja suru sõelalolevatest jõhvikatest niipalju mahla ja viljaliha läbi sõela vedeliku sisse, kui saad. Lisa suhkur ja lase kissell uuesti keema. Sega kartulitärklis külma veega. Tõsta pott tulelt ja lisa tärklise-vee segu kissellile peenikese nirena. Pane pott uuesti tulele ja kuumuta esimeste keemismullide tekkimiseni. Võta tulelt ja vala kissell teise anumasse jahtuma. Nii lihtne see ongi!
Et vältida kahte ebameeldivat asja kisselli juures-tärkliseklimpe ja "nahka", tuleb kahes kohas olla tähelepanelik: esiteks tärklise lisamise ajal, siis tuleb kuuma kisselli pidevalt segada. Ja teiseks - et ära hoida "naha" teket, puistada valmis kuumale kissellile veidi suhkrut.
150. Karamellkissell- Liis 4 portsjonit
420g suhkrut
840g vett
1l piima
45g tärklist
Valmistamine.
1. Suhkur kuumutada potis kuiva puulusikaga segades, kuni suhkur on vedel ja kuldpruun.
2. Lisada kuumutatud vesi ja segada ühtlaseks.
3. Lisada piim. Segada vaikselt kuni piim on kuum.
4. Lisada klaasitäie külma veega segatud tärklis. Segada kuni kissell saavutab soovitud paksuse.
151. Puuviljakissell Jaanika-
Kissellide keetmiseks värsketest,külmutatud ja konserveeritud puuviljadest surutakse viljad läbi söela. Söelale jäänud kestad ja seemned pannaks veega keema, lisatakse maitseained ja keedetakse.Seejärel vedelik kurnatakse ja kasutatakse kisselli keetmiseks. Vedelik kuumutatakse keema,lisatakse suhkur ja keedetakse. Vedelikule lisatakse ettevalmistatud tärklis, kuumutatakse pidevalt segades keemiseni ja lisatakse eelnevalt valmistatud mahl või püree. Kissell segatakse läbi ja jahutatakse.
152. Puuviljasalat Toomas
Koostisosad:
500g apelsinimahla
maitsejärgi suhkrut
SALAT:
2 apelsini
2 ōuna
2 pirni
2 banaani
100 g viinamarju
½ dl hakitud pähkleid
Valmistamine:
Koori (vajadusel), ja tükelda puuviljad. Sega apelsinimahl suhkruga. Tõsta tükeldatud puuviljad suhkrulahusesse ja tõsta mõne ajaks külma. Tõsta magustoidupokaalidesse, puista üle hakitud pähklitega ja serveeri. Puuviljasalatit võid teha vabalt valitud puuviljadega ja ka serveerida suuremates õõnestatud puuviljades.
153. Leivasupp Diana -
4le inimesele,
3 viilu kuivanud leiba, 4klaasi vett, 3 suurt haput õuna, 3 sl suhkurut, 1/4 tl soola, 1 sl võid, (1/2 klaasi rosinaid), 3 sl rõõska või hapukoort. Vala leivale peale külm vesi ja lase liguneda, kuni leib on pehme. Suru leib kahvliga katki ja pane keema. Puhasta ja tükelda õunad.Lisa õunad supile ning keeda u 10 minutit.Sega juurde maitseained ja või. Kui soovid lisada rosinaid, pese need sooja veega ja lisa supisse koos õuntega.
154. Maasika-siidritarretis Aigi
0,5l aedmaasikaid
1,5dl suhkur
6dl siider(õuna või pirni)
3sl želatiinipulber
1tk terve sidruni mahl
Värsked maasikad viiluta. Pane želatiin 1 dl siidrisse paisuma. Kuumuta ülejäänud siider ja sidrunimahl suhkruga ning sega, kuni vedelik muutub läbipaistvaks.
Sulata želatiin ja sega siidri hulka. Vala veidi jahtunud vedelik marjade peale, lase veel jahtuda ja pane külmkappi tardum
155. Vaniljekaste Thea - 4 portsjonit,
1 muna, 4 dl piima, 2 tl kartulitärklist, 1-2 sl suhkrut, 1 sl vanillsuhkrut. Sega kastrulis muna, piim, kartulitärklis ja suhkur.Lase segul pidevalt vispliga kloppides haududa, kuid mitte keeda, kuni kaste hakkab paksemaks muutuma.Võta kastrul tulelt ära, maitsesta kaste vanillsuhkruga. Klopi vispliga, kuni kaste hakkab leigemaks muutuma, ning jahuta.Serveeri kastet jääkülmana.
š. ... kreem
157. Rukki-pohlavaht Margit- 4 portsjonit
1,5 dl rukkijahu,2dl keevat vett, 3dl külmutatud pohli, 5spl suhkrut, 1tl vanillsuhkrut.
Valmistamine
Mõõda jahu vahustamisanumasse ja mikserda juurde keev vesi. Lisa külmunud
marjad, suhkur ja vanillsuhkur ning mikserda heledaks kohevaks vahuks. Värskete või ülessulanud marjade kasutamisel lase puder enne nende lisamist täielikult jahtuda.
158. Sambuk Marek
159. Magusad pannkoogidKristin
1,5 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
3 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
1 muna
200 g 10% kohvikoort
25 g Eesti võid (sulata)
veidi soola
Valmistamine : Sega kokku kuivained ja siis ülejäänud. Sega lõpuks mõlemad segud kokku.Prae pannkoogid ning serveeri, vahukoore, marjade ja vahtrasiirupiga.
160. Krepid Kadi
Toorained:
125 g nisujahu
50 g suhkrut
soola
2 muna
1/8 liitrit piima
1/8 liitrit vett
1 sl ōli
2 sl rasvainet praadimiseks
Valmistamine:
- Sega jahu, sool ja suhkur.
- Lisa munad, järk-järgult piim, vesi, õli nii, et ei tekiks klimpe.
- Lase tainal u 60 minutit paisuda.
- Prae pannil õliga, keskmise kuumuse juures kuni krepid muutuvad kuldpruunikaks.
161.riisi-šokolaadi puding Susanna
162. Saiavorm Katrin
Portsjone
4-6
Valmistusained
1 sai3-4 õuna või 1 prk õunamoosi
1,5 dl suhkrut
kaneeli
4 muna
500 ml piima
Valmistusviis
1. Lõika sai kuubikuteks ja viiluta õunad.
2. Puista kiht saiakuubikuid võiga määritud ahjuvormi põhja. Lao peale õunaviilud ning raputa üle suhkru ja kaneeliga. Kui kasutad moosi, tõsta lusikaga kiht moosi - suhkrut ja kaneeli pole sel juhul vaja. Seejärel pane taas saiakuubikuid ja õunaviile (või moosi). Jätka seni, kuni aineid jätkub, viimaseks kihiks jäta saiakuubikud.
3. Klopi lahti munad ja lisa piim, sega segamini. Kui kasutad moosi, lisa piimale veidi suhkrut. Vala piimasegu vormi ning jälgi, et see ulatuks peaaegu saiakuubikuteni. Vajadusel kalla piima juurde.
4. Raputa suhkruga üle ja kata fooliumiga. Küpseta ahjus 200°C juures 40 minutit. Võta veerand tundi enne valmimist foolium pealt ära, et saiakuubikud kaunilt pruunistuksid.
5. Serveeri külma piimaga.
163. Kodune Mustikajäätis Margit- 6 portsjonit
2 muna,1dl suhkrut, 0,5 tk sidruni koort,2 dl vahukoort,3dl mustikaid, 0,5 dl suhkrut.
Valmistamine- Eralda munakollased ja -valged.
Pane munakollased, suhkur ning riivitud sidrunikoor ja sidrunimahl kastrulisse. Kuumuta nõrgal tulel segades, kuni segu on helekollane ja kissellitaoline. Jahuta ja vahusta ühtlaseks.
Vahusta munavalged.
Löö rõõsk koor kõvaks vahuks.
Püreeri mustikad ja sega suhkruga.
Sega kokku nii munarebusegu, mustikapüree, munavalgevaht kui ka vahustatud koor. Vala vormi, kata kilega ja pane vähemalt 5 tunniks sügavkülma.
Võta vorm külmast, pane hetkeks kuuma vette ja kummuta sisu välja või tõsta lusikaga portsjonid.
164. Parfee Galina-
3 munakollast, 3/4 dl suhkrut, 3/4 dl vett või mahla,3 dl vahukoort, 2 tl vanillsuhkrut
Sega potis munakollased, suhkur ja vesi.
Kuumuta,vispliga tugevasti kloppides, kuni segu pakseneb.
Lisa vanillsuhkur või mõni muu maitsestav aine.
Vahusta koor ning lisa see kaabitsat kasutades segule.
Vala parfeesegu külmutamist kannatavasse vormi ja lase vähemalt 4 tundi, veel parem järgmise päevani, olla sügavkülmas.
Võta parfee sügavkülmast välja 15 minutit enne serveerimist, kasta vorm hetkeks kuuma vette ja löö parfee kahvliga kaasa aidates välja serveerimisvaagnale.
Kaunista puuviljade või marjadega.
165. ... sorbett Marek
Kohupiimatoidud
400g kohupiima, 4 sl võid, 2 sl nisujahu, 3 dl piima, vanill- vanilliinisuhkrut, 3tk muna, 1 dl suhkurt, 2dl rosinaid. Või sulatada paksupõhjalises keedunõus. Lisada nisujahu ja kuumutada segades, kuni jahu muutub teraliseks, kuid värvus ei muutu. Lisada piim, kuumutada keema ja keeta tasasel tulel 2-3 minutit, jahutada veidi. Munavalged vahustada tugevaks vahuks. Munakollased vahustada suhkruga. Lisada vanillsuhkur, peenestatud kohupiim, rosinad ja piimakaste. Lõpuks lisada ettevaatlikult segades vahustatud munad. Segu panna võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud vormi ning küpsetada ahjus 180°C-200°C juures umbes 30 minutit. Vormi serveerida küpsetusnõus kohe pärast valmimist. Koheva kohupiimavormi juurde sobib marjakissell või mahlakaste, ka külm piim.
131. Kohupiimapuding
132. Kohupiimakotlett e. sõrnik Andre -
Koostis:
500 g kohupiima
2 munakollast
1 dl nisujahu
veidi soola
1 sl suhkrut
veeretamiseks nisujahu
praadimiseks õli
Serveerimiseks:
hapukoort või
maitsvat moosi
Valmistamine:
Sega kohupiim, munakollased, jahu, sool ja suhkur. Sõtku ühtlaseks tainaks.
Raputa lauale ja kätele jahu, vormi tainast käte vahel väikesed pallid ja vajuta laiaks. Kasta sõrnikud jahusse. (Kui aega on, keera need fooliumisse ja tõsta pooleks tunniks külmkappi tahenema).
Kuumuta pannil õli. Vajuta sõrnikud 1 cm paksusteks pätsideks ning küpseta neid keskmisel kuumusel mõlemalt poolt 3-5 minutit, kuni sõrnikud on kuldpruunid.
133. Kohupiimaklimbid
134. Vareenikud Katrin - Vareenikud on vene köögist pärit väikesed kohupiimatäidisega keedupirukad.
Kogus 4-le.
Täidis:
250 g kohupiima
2 sl suhkrut
1 muna
1 tl vanilliekstrakti
Tainas:
4 dl nisujahu
1 dl piima
1 muna
1 tl suhkrut
0.5 tl soola
Serveerimiseks:
aprikoosimoosi
pistaatsiapähkleid
Valmistamine:
Sega lahtilöödud munade hulka piim, maitsesta soola ja suhkruga.
Sõelu jahu tainalauale, tee keskele süvend ja vala sellesse piima-munasegu.
Haara vedelikku segades jahu, sega tainas ühtlaseks.
Viimasena lisa sulavõi.
Aseta tainas kaussi ja hoia kaetult kuni täidise valmimiseni külmkapis.
Sega kohupiim suhkru ja munaga ühtlaseks. Maitsesta vanilliga.
Rulli seisnud tainas paari millimeetri paksuselt lahti ja lõika ümara vormiga 8-10 cm suurused vareenikupõhjad.
Aseta tainaratastele täidis, määri ääred sõrmede abil veega ja vormi poolkuudeks.
Suru ääred tihedalt kokku ja aseta 20-30 minutiks külmikusse.
Lase suures keedunõus vesi keema, lisa sool ja pane vareenikuid paarikaupa keema.
Keeda 5-10 minutit, kuni vareenikud veepinnale tõusevad.
Serveeri vareenikuid soojalt aprikoosikeedise ja pistaatsiapähklitega.
135. Kohupiimapannkoogid
136. Kohupiimakreem Jaanika-
võib valmistada erinevatest puuviljadest,marjadest.
Nt: Kiivi-kohupiimakreem, selleks läheb vaja: 35%rõõsk koort, kohupiima, suhkurt, vanillisuhkurt, keedetud pikateralist riisi, kiivit. Klopi rõõsk koor vahule. Sega hulka kohupiim, suhkur ja riis. Tükelda kooritud kiivid ja valmista püree. Lisa kiivipüree kohupiimasegule. Jaota magustoit kaussidesse ja kaunista pealt kiiviviiludega.
137. Kohupiimavaht Erika-
Vahukoor vahustatakse suhkruga,sega sisse kohupiim.Kohupiimavahtu võib lisada igasuguseid lisandeid.Nt kama,marju jne.
138. Kohupiimatarretis
139. Sõir Liis
500 g kohupiima, 1 l toorpiima, 3 muna, 60 g võid.
Valmistamine:
- Munad kloppida lahti.
- Piim kuumutada kuni keemiseni, lisada kohupiim. Kuumutada pidevalt segades kuni eraldub vadak (kollakas vedelik). Kohupiim nõrutada hästi kuivaks.
- Või sulatada kastrulis, lisada kohupiim ja kuumutada veidi segades. Lisada munasegu, kuumutada kuni moodustub ühtlane pall.
- Mass kallata külma veega uhutud kaussi või vormi ja jahutada
Salatid
Kartulisalat on enamasti külm roog, soe kartulisalat on vähem levinud.
Kastmeks võib kartulisalatil olla õlikaste, majonees või hapukoorekaste. Kesk-Euroopas süüakse õli-äädikakastmega kartulisalatit, millesse kuulub kindlasti sibul; Põhjamaades on tavalisem majoneesist ja rõõsast koorest segatud kaste ning salat on mahedama maitsega.
Eestis on kartulisalat olnud alates 1920.-1930. aastatest peolaudadel armastatud ja tavaline roog. Tüüpilise eesti kartulisalati eelkäijaks võib olla Peterburis töötanud prantsuse koka Olivier' nime kandev salat. Eesti kartulisalati kastmeks on tavaliselt võrdsetes kogustes segatud majonees ja hapukoor. Kartulid keedetakse tavaliselt koorega, jahutatakse ja kooritakse, tükeldatakse umbes 0,5–1 cm küljepikkusega kuubikuteks. Teised tavalisemad koostisained on keedumuna, hapendatud, marineeritud või värske kurk, sibul, konserveeritud hernes ning tükeldatud keeduvorst.
Koostis:
10 kuni 15 koorimata keskmist Keedetud kartulit
5 kuni 6 Keedetud muna
4 kuni 5 Marineeritud kurki + värsket kurki
2 kuni 3 keskmist Sibulat
400 kuni 500 g Keeduvorsti
Soovi korral veel:
Konservitud Rohelisi herneid (ajavad salati kiiresti hapuks!)
1 suurem Paprika
Kaste:
500 g Hapukoort
500 g Majoneesi
hakitud Tilli , Murulauku, Sibulapealseid, Peterselli
purustatud Musta pipart
Valmistamine:
Keeda kartulid soolaga maitsestatud vees pehmeks. Lase täielikult jahtuda (samal päeval kiiruga keedetud kartulitest ei tule mingi õige salat!)
Salati tegemiseks koori keedetud kartulid ning haki väikesteks kuubikuteks.
Lõika keedetud jahtunud munad väikesteks kuubikuteks või suru kahvliga katki.
Haki kurk väikesteks kuubikuteks. Haki sibul hästi peeneks (soovi korral leota hakitud sibulat veidi külmas vees).
Haki vorst pisikesteks kuubikuteks.
Kaste tuleks eraldi kausis valmis segada. Sega hapukoor ja majonees omavahel. Lisa hakitud tilli, sibulapealseid, soola ja pipart (mida suvisem aeg, seda rohkem lisan maitserohelist). Kalla kaste salatiainetele ning sega õrnalt läbi.
Enne serveerimist lase salatil umbes 2-4 tundi sahvris maitsestuda.
118. Rosolje Andrei
119. Kasukas Kadi
Toorained:
4 keskmist keedetud kartulit
4 keedetud muna
2 salatisibulat
2 keskmist keedetud peeti
2-3 hapukurki
4 tk heeringafileed
500 g hapukoort
220 g majoneesi
Valmistamine:
- Keedetud kartul ja peet riivida keskmise riiviga.
- Salatisibul, hapukurk ja munad hakkida.
- Kui soovitakse tugevamat sibulamaitset, kasutada harilikku mugulsibulat.
- Heeringas puhastada ja hakkida.
- Soovitav on kasutada sirge serva ja lameda põhjaga klaasanumat.
- Toiduained lao kihiti.
- Põhja katab riivitud kartul, peale kiht heeringaid, siis sibul, seejärel kas hapukurk või peet, olenevalt sellest, millist maitset rohkem pooldatakse.
- Sellises järjekorras laduda anum kuni kolmveerandini, jättes ruumi hapukoorele ja majoneesile.
- Koor ja majonees segada ja valada peale.
- Enne kastme valamist oleks soovitav sibulad jätta pealmiseks kihiks.
- Kui kaste on peale valatud, uuristada puust orgiga või vardaga õhuaugud, et kaste saaks sügavamale valguda.
- Jätta külmkappi tõmbama 2-3 tunniks.
- Soovi korral võib kaunistada maitserohelise ja munaga.
120. Ceasari salat Toomas
2 portsjonit=
1 broilerifilee
3g soola
1g jahvatatud musta pipart
25g Parma juustu
70g oliiviõli
salatilehti
1 batoonsai
Kaste:
5g Worcestershire’i kastet
2g suhkrut
2g soola
20g küüslauguküünt
20g sidrunimahla
2g jahvatatud musta pipart
15g majoneesi
Valmistamine:
Kuumuta ahi 190 kraadini. Kuumuta pannil õli ja prae kanafilee mõlemalt poolt 5 minutit.Maitsesta soola ja pipraga. Riivi Parmesan. Sega kausis saiakuubikud, õli ja hakitud küüslauguküüs. Laota saiakuubikud ahjuplaadile ja küpseta ahjus 10 minutit.
Rebi salatilehed kaussi ja puista peale pool riivitud juustust ning saiakuubikud.
121. Waldorfi salat Julia.
Kalkuni või kanalihast ameerikapärane salat. Toorained(kahele): 200g grillitud või keedetud kalkuni/kanafileed, 75g majoneesi, 1spl sidrunimahla, 50g varssellerit, 40g kreeka pähkleid, 25g rosinaid, 50g õuna, 50g salatilehti, maitsestamiseks sool/pipar.
Valmistamine: Mõõda majonees suurde kaussi. Lisa sidrunist pressitud mahl ja sega läbi. Lisa ka tükeldatud kanaliha, pähklid, õhukesteks viiludeks lõigatud seller ning rosinad.
Koori ja tükelda õunad, sega kiirelt ülejäänud salati hulka (et need ei jõuaks tumeneda).
Maitsesta soola-pipraga ning lisa vajadusel veel sidrunimahla.
Laota serveerimisalusele salatilehed ja tõsta kanasalat nende peale.
122. Kokteilsalat Kristin
Koostis:
2dl marineeritud seeni
1-2õuna
100g juustu
150g hapukoort
sinepit,soola,suhkrut
Valmistamine :
Haki õunad ja seened.Riivi juust või lõika väikesteks kuubikuteks. Lao salatipokaalidesse kihiti seened, juust ja õunad.Maitsesta hapukoor sinepi, soola ja suhkruga ning vala salatile.
Kaunista riivitud juustu, peterselli ja mõne väikese marineeritud seenega.
Praetud/küpsetatud kalatoidud
- 1 kg räime
1 muna
2 dl nisujahu
3 tl soola
2 tl valget pipart
võid
tilli
paar viilu sidrunit
Valmistamine:
Klopi väikeses kausis muna lahti, teises kausis sega jahu ja maitseained.
Kasta räimed esmalt munasse, siis maitsestatud jahusse ning prae seejärel võis krõbedaks. Serveeri keedetud kartulite, või ja tilliga.
Valmistamine- 1 cm paksustele ja 5-6 cm pikkustele kalatükkidele puistata peale soola, tilli, piserdada sidrunimahla, lasta 15-30 minutit jahedas seista. Lahtiklopitud munadest, piimast ja jahust teha püdel taigen.
Kalatükid kasta taignasse ja siis küpsetada kuumas rasvas ümberringi helepruuniks.
116. Praetud lõhe (või forell) Andre -
Marineerida forellifileesid või väikseid forelle umbes pool tundi sidrunimahlas ja hakitud maitserohelises; puistata peale soola, veeretada jahus, kasta klopitud munasse ja seejärel riivitud juustuga segatud riivsaiasse.Praadida õlis ja veel kiiresti võis. Juurde anda tomatisalatit ja kartulikroketeid
Toidud veise sisefileest
Valmistatakse veiseliha sisefilee peenemast osast.Viilud paksusega 5-6cm, massiga kokku 170g, ümbritseda võib ka pekiribadega. Kuumtöötlemine toimub praadides väheses rasvas, grillitakse, pannakse ka ahju järelküpsema lühikseseks ajaks nii, et liha oleks seest verine ehk medium või vastavalt astmele mida soovitakse
Veisefilee tournedos vürtsika kapsa ja kartuli-oliivipüreega
1 veisesisefileetükk
250 g Savoy või peakapsast
2 piri-piri kauna või kolm seibi värsket punast tšillikauna
2 sl õli
350 g kartulipüreed
7 musta kivita oliivi
3 lehte melissi
3 lehte peterselli
8 lehte värsket tüümiani
1 tl äädikat
1 tl puljongi maitseainesegu
Soola
valmistamisõpetus
Puhasta veisesisefilee kelmetest ja maitsesta soola ning Santa Maria pipraseguga. Pruunista liha pannil ja aseta 180° C juures 15 minutiks ahju. Lõika filee neljaks võrdseks tükiks.
Lõika kapsas peenteks ribadeks, kuumuta pannil õli ja lisa sellele piri-piri kaun või tšilliseibid. Kuumuta segu läbi, lisa kapsas, kolm supilusikatäit vett ja puljongimaitseaine. Kuumuta segu veelkord läbi ja kurna.
Haki oliivid, petersell ja meliss ning sega kartulipüree sisse. Vormi mass lusikate vahel “sigarikujuliseks” ja aseta taldrikule. Tõsta kapsas taldrikule lihaaluseks põhjaks, sellele aseta liha. Kaunista küpsetuspaberi vahel raskuse all (näiteks panni all) küpsetatud peekoniviilu ja tüümiani okstega. Kaunistuseks võid lisada ka paar väikest tšillikauna. Serveeri punase veini kastmega.
102. Chateaubriand Maria
1,3 kg veise sisefileed (1 tk)
0,015 kg võid
Soola, musta pipart
Valmistamine:
Chateaubriand´i tehakse veise sisefilee keskosast, kust lõigatakse 2-4 viilu paksusega 3 cm. Prae lihaviile pannil kõrgel kuumusel 1 minut mõlemalt poolt. Alanda kuumust ning kuumuta veel 1 minut keskmisel kuumusel. Maitsesta soola ja pipraga. Serveeri nt. keedetud kartulite, maitsevõi ja Julienne´i köögiviljadega. Lisandiks sobivad ka võis praetud seened.
103. Filet medaillons Susanna
104. Filet mignon
105. Boeuf a la Tatar Kadi 4-le
Toorained:
- 500 g Eesti lihaveise delikatesshakkliha
- 1 keskmine punane sibul
- porrusibula roheline pehmem osa
- 2 šarlottsibulat
- meresoola, musta pipart
- vutimuna
- rukkiröst saia või tavalist röstsaia
- serveerimiseks soolakurki ja punast sibulat
- praadimiseks võid
- tüümiani
Sega hakkliha sisse peeneks hakitud punane sibul, porrusibul ja šarlott. Maitsesta segu soola ja pipraga. Sega hakklihasegu kätega korralikult läbi. Prae pannil võis röstsaiad. Lõika saiad pooleks. Tõsta saiale 4 cm köögivormi abil 2-2,5 cm kõrgune hakklihasegu. Tee segusse sõrmega väike süvend ja löö sinna sisse vutimuna kollane. Juurde serveeri hakitud soolakurki, ja punast sibulat ning lisa mõned tüümianioksad.
106. Filee strooganov
107. Filee guljašš