Valgud

VALGUD

Valgud täidavad organismis mitmeid funktsioone: nad on struktuurseks materjaliks kehavalkude sünteesil, osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja immuniteedi kujunemises nakkushaiguste suhtes, neil on ka katalüüsiv ja reguleeriv roll, samuti võimaldavad erinevate ühendite transpordi.

Toiduvalkude bioloogiline väärtus sõltub nende aminohappelisest koostisest. Aminohapped jagatakse asendatavateks ja asendamatuteks, millest viimaseid organism ise ei tooda ja sellepärast tuleb neid saada toiduga. Valgud, mis sisaldavad kõiki aminohappeid organite ja kudede valkude sünteesiks, on täisväärtuslikud valgud, nad sisalduvad loomsetes toiduainetes: piimas, lihas, munades, kalas. Nende valkude omastatavus on kõrge, ligikaudu 90 %.

Taimsetes toiduainetes leiduvad valgud ei sisalda kõiki asendamatuid aminohappeid või sisaldavad neid ebapiisavas koguses. Seepärast nimetatakse neid mittetäisväärtuslikeks või väheväärtuslikeks. Nende omastatavus on väiksem, ligikaudu 60 %.

Valke, mida saab ainult toidust, nimetatakse asendamatuteks valkudeks.

Valkude vajadus

Valkude reservid organismis on piiratud, mistõttu peab neid pidevalt toiduga juurde saama.

Valgud peaksid andma toiduga saadavast energiast 10-15 %. Tasakaalustatud toitumise tagamiseks peab toit sisaldama piisavas koguses nii loomse (50 %) kui ka taimse (50 %) päritoluga valke.

Valkude või mõne aminohappe defitsiidi korral toidus lastel pidurdub kasv ning täiskasvanutel väheneb lihasmass, väheneb ka vastupanuvõime nakkushaigustele. Eriti tõuseb vastuvõtlikkus respiratoorsete ja seedetrakti haiguste suhtes. Valguvaese toidu puhul aeglustub vereloome. Ilmneda võivad häired kesknärvisüsteemi talitluses.

Lastel aeglustub psühhomotoorne ja intellektuaalne areng.

Valkude liigtarbimise korral esinevad häired antikehade moodustamises, tekib organismi resistentsuse langus nakkushaiguste suhtes. Samuti mõjutab valkude liigsus neerude eritusfunktsioone, mille tagajärjel ainevahetuse lõppproduktid erituvad organismist puudulikult. Tõuseb ka allergiliste haiguste esinemissagedus.

Kõrge valgusisalduse puhul toidus täheldatakse kaltsiumi peetust organismis, mis põhjustab lapse luustiku ülemäärast mineraliseerumist.

Valkude allikad

Valkude allikad on peaaegu kõik töötlemata toiduained. Loomsete valkude allikateks on põhiliselt liha, piim ja munad ning neid loetakse väga headeks nii kvaliteedilt kui ka kvantideedilt.

Taimsetest valguallikatest on kaunviljad head nii valkude kvaliteedilt kui ka kvantideedilt. Kartul sisaldab küll suhteliselt palju valku, kuid seda ei peeta eriti kvaliteetseks. Teraviljatooteid, puu- ja juurvilju eriti headeks valguallikateks ei loeta. Soovitav on aga erinevaid valguallikaid kombineerida, mis annab parima efekti.

Valgu sisaldus 100 g toiduaines:

* Kala, kuivatatud, keskmiselt 79g

* Piimapulber, rasvata 35g

* Juust, madala rasvasusega 32g

* Emmental 29 Juust keskmiselt 28g

* Maapähkel 26g

* Vürtsikilu, nisuidud, soolapähklid 25g

* Läätsed; uba, kuivatud, keskmiselt 24g

* Broiler, nahata 23g

* Suitsuräim 23g

* Seafilee, keedusink, seamaks, kalkun, kuiv.herned 22g

* Salaami, mandlid, sealiha, seasuitsusink 21g

* Maks, sardiinid tomatis, hallitusjuust, veise-ja vasikaliha 20g

* Pähkel keskmiselt 20g

* Angerjas, soolaheeringas, suitsurääbis, koha 19g

* Haug, lõhe, lest, ahven, veiselihakonserv 18g

* Sprotikonserv, suitsuvorst, veisemaksapasteet, keel 17g

* Tursk, nisukliid, latikas 17g

* Munakollane, räim, kaerakliid, kodujuust, sul.juust 16g

* India pähkel, parapähkel, kreeka pähkel 14g